MEE KOOSTIS

Mesi on mesilaste poolt elavatelt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudesse valmimiseks kogutud vedel või kristalliline toiduaine.

Nektari meeks muutmise protsess algab juba siis, kui nektar satub korjemesilase meepõide.

Tarru toodud nektar paigutatakse väikeste piiskadena kärjekannudesse.

Ümbertöötamisel kannavad mesilased nektarit mitu korda ühest kärjekannust teise. Selle aja jooksul lõhustuvad liitsuhkrud lihtsuhkruteks, lisatakse ensüüme ja aurustub üleliigne vesi. Mee valmimine oleneb noorte mesilaste hulgast, kes nektarit meeks töötlevad.

Mesi valmib lõplikult kärjekannudes. Mee veesisaldus on vähenenud 17-20%-ni, enamus liitsuhkrutest on muutunud glükoosiks ja fruktoosiks ning mesilased on lisanud meele ensüüme. Kui kärjekannud on täidetud ja mesi saavutanud vajaliku tiheduse, siis mesilased lisavad vahakaanetise.

Mee keemiline koostis on väga keeruline, sisaldades üle 300 komponendi ning sõltub taimekooslusest, mesilaspere tugevusest, mesilase rassist või tõust.

Mees sisalduvad peaaegu kõik Mendelejevi tabeli elemendid, moodustades rohkem kui 200 ühendit.
 
MEE KEEMILINE KOOSTIS:

Süsivesikud
Süsivesikud (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos, melitsitoos jt) moodustavad 95-99% mee kuivainetest, millest omakorda glükoos ja fruktoos moodustavad 85-90%. 
Lihtsuhkrud (85-90%):  glükoos ja fruktoos  
Liitsuhkrud:  sahharoos, maltoos, melitsitoos jt

Valgud (0,4-0,8%)

Happed
Annavad meele meeldiva hapuka maitse. Mees sisaldub: oblik-, sipelg-, õun-, äädik-;viin-; sidrun- ja piimhapet.
Õiemee ph on vahemikus 3.3 – 4,4.

Fermendid e. ensüümid
Fermentide sisalduse poolest on mesi teiste toiduainete seas esikohal. Fermendid lõhustavad mees keerulisi molekule lihtsamateks.
Invertaas on kõige tähtsam ferment, mis muudab sahharoosi fruktoosiks ja glükoosiks.
Invertaas sisaldub mesilaste süljenäärme nõres ning mesilased lisavad seda nektari töötlemisel meeks. 
Diastaas lõhustab mees tärklist ja dekstriini suhkruteks.
Lipaas lagundab rasva.
Katalaas lagundab vesinikülihapendit veeks ja hapnikuks.
Proteolüütilised fermendid lõhustavad valkaineid.
Mees sisalduvad fermendid on tähtsad inimese organismis toimuvatele protsessidele.
Fermendid võivad kuumutamisel kergesti hävida, seetõttu pannakse kaubastatava mee kontrollimisel neile suurt rõhku.

Mineraalained
Moodustavad 0,2-0,3 % mee kuivainetest. Need on:
Fosfor, raud, magneesium, kaalium, kaltsium, kloor, vask, väävel, seatina, liitium, molübdeen, nikkel, kuld, naatrium, titaan, hõbe, tsink jt.
Võrreldes teiste taimsete või loomsete toiduainetega on mees kõige rohkem mikroelemente.
 
Vitamiinid
Tavalise vurrimee vitamiinide hulk oleneb õietolmu sisaldusest mees. Seepärast on õietolmu sisaldus mees väärtuslikuks omaduseks.
Keskmiselt on ühes grammis mees 3000-5000 õietolmutera.
Mees leidub järgmisi vitamiine:
B;- suurendab organismi vastupanuvõimet
B₂- leidub mees 16 korda rohkem kui viinamarjamahlas ja värsketes õuntes
C – aitab ära hoida väsimust
Provitamiin A – kasvuvitamiin
K vitamiin – vajalik vere hüübimiseks
Mesi sisaldab veel B; B; B₆; H PP; vitamiini

Mees leidub veel:
Aminohappeid
Alkaloide
Rasvu
Hormoone
Aromaatseid ühendeid
jne
 
Mee kalorsus 3150-3350 kcal/kg
Mee erikaal 1,409/1,550 g/cm³